Heiki Vilep

Jõõpre kooli külastasid kirjanikud
09.11.2012, Pille Ristimets, Jõõpre raamatukogu juhataja

Kirjanike raamatukogutuuri raames külastasid Jõõpre kooli kirjanikud Heiki Vilep ja Helvi Jürisson. Kolmas esineja Merca kutsuti viimasel hetkel teatrisse etenduseproovi ja seetõttu kuulsime tema luuletusi Heiki Vilepi esituses.
Kõigi kolme kirjaniku sulest on ilmunud lastele nii luuletusi kui ka jutte. Kogu koolitunni vältel sai kuulatud vahvaid luuletusi ja jutukesi nii loomadest, laste tegemistest kui ka muudest lõbusatest seikadest.
Paljud luuletused olid sündinud nagu ikka elust enesest, kas või Jürissoni luuletus hundist, mis nägi ilmavalgust, kui kirjanik elusa võsavillemiga silmast silma metsarajal kohtus. Heiki Vilepil on kodus kasvamas päris arvukas lastepere ja eks nende tegemistest ole ainest luuleridadesse ohtralt võtta.
Raamatukogu ja kool said endale kaks juttu Vilepi veel ilmumata raamatust, kus on juttu pisipõnn Villiami tegemistest. Villiam on ka Vilepi pisipoja nimi.
Luuletused olid lõbusad ja pälvisid lastelt aplausi. Kirjanikud vastasid laste esitatud küsimustele. Eriti tore oli küsimus kirjanike esimese armastuse kohta, millele saadi väga vahvaid vastused.
Kohtumise lõppedes said kõik soovijad endale kirjanikelt autogrammid. Oli mõnus ja soe hommikupoolik koos loominguliste inimestega, jääme ootama uusi kohtumisi teiste toredate kirjanikega.
Varasematel aastatel on koolipäevi värvikamaks muutnud nii Contra kui ka Wimberg.
Lastekirjanikud kohtuvad raamatukogus lugejatega
02.11.2012 13:03 Pärnu Postimees

Neljapäeval, 8. novembril jõuab Pärnusse üheksas üle-eestiline kirjaniketuur. Sedakorda on põhjust rõõmustada lastel ja lastekirjanduse huvilistel.

Pärnu keskraamatukogu lasteosakonnas räägivad oma loomingust ja küllap iseendastki Helvi Jürisson, Merca ja Heiki Vilep, ütles lasteosakonna bibliograaf Signe Peeker.

Raamatusarjade "Tea lasteluule varalaegas" ja "Lapse oma raamatukogu" koostajad kiidavad Helvi Jürissoni kui lugejale muhedaid muigamisi pakkuvat kirjanikku, Mercat kui vigurlikku ja sõnamängulist luuletajat ning Heiki Vilepit kui põnevate sündmuste, ootamatute olukordade ja lustakate elunähtuste loojat.

Kõik kolm autorit on lastele kirjutanud luuletusi ja jutte. Kui paksud või peenikesed ja milliste piltidega raamatukogu külastavate kirjanike raamatud on, sellest saab kiirülevaate raamatuväljapanekut uurides. Ja muidugi võib suuremat huvi tekitava raamatu pärast koju kaasa laenata.
Noored skaudid avastamas Kilingi-Nõmmet
01.11.2012 18:01 Eesti Skautide Ühingu pressiteade

Juba saabuval nädalavahetusel, 26.-28. oktoobril, kogunevad Eesti Skautide Ühingu 6-10-aastased liikmed Pärnumaale, Kilingi-Nõmmele Kriimsilma laagrisse, kus seekord pannakse rõhku meeskonnavaimule, loovusele ning teineteisest hoolimisele. Laager on ka üks osa Eesti skautluse 100. juubeliaasta üritustesarjast.

Kriimsilma laager on üle aasta toimuv sündmus, mis toimub iga kord erinevas Eestimaa linnas ning iga kord arendatakse noori erinevas valdkonnas. Sel aastal toimub see Saarde vallas Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis Saarde skaudiüksuse eestvedamisel.

Laagrilisi ootab ees kolm päeva seiklusi, kus arendatakse eelkõige meeskonnavaimu ja loovust.
Esimese päeva mängumaratonis on vaja lastel kergemad ülesanded võimalikult hästi ja kiiresti lahendada, kuid iga ülesanne hõlmab endas koostööoskust.
Teisel päeval toimub skaudilaagritele traditsiooniline tegevuspunktidega matkamäng, mille käigus meeskonnatööd proovile pannes tutvutakse Kilingi-Nõmmega. Pärastlõunased töötoad keskenduvad endale ja teistele tähelepanu pööramisele. Nimelt saavad lapsed valmistada kingitusi, võtmehoidjaid, embleeme jne. Teisipäeva lõpetab suurejooneline lõkkeõhtu, mille jooksul saavad osalised tunnetada ühtekuuluvust läbi seltskonnamängude, teatriliste elementide ja etteastete. Laagri eestvedajad, Kertu ja Kerli Kore kinnitavad, et laupäevase lõkkeõhtu ajal on õhus tunda nalja, naeru, magusat ja maagiat.

Laagril on ürpriski palju toetajaid, keda korraldajad suuresti tänavad. Oma panuse laagri toimumiseks annavad Saarde Vallavalitsus, Sartex OÜ, Eesti Nuku- ja Noorsooteater, Wendre AS, A. Le Coq, Heiki Vilep, Leibur, Kilingi-Nõmme Majandusühistu, kauplus Sinilind, kauplus Kameri ja Janne Kore.

Eesti skautluse 100. juubeliaasta patrooniks on Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes, tuginedes oma isiklikule kogemusele skautluses on öelnud: "Skaudiliikumine annab noortele ühiste tegemiste kaudu võimaluse ennast arendada, saada häid sõpru ja omandatud teadmiste abil anda oma panus meid ümbritseva maailma paremaks muutmisse.“

Eesti Skautide Ühing, mille liikmeskond küündib 1500 on tänasel päeval üks suurimaid noorteorganisatsioone Eestis. Maailmas on skaute kokku üle 30 miljoni.
Lastekirjanikud kohtuvad raamatukogus lugejatega
Pärnu Postimees, 02.11.2012

Neljapäeval, 8. novembril jõuab Pärnusse üheksas üle-eestiline kirjaniketuur. Sedakorda on põhjust rõõmustada lastel ja lastekirjanduse huvilistel.

Pärnu keskraamatukogu lasteosakonnas räägivad oma loomingust ja küllap iseendastki Helvi Jürisson, Merca ja Heiki Vilep, ütles lasteosakonna bibliograaf Signe Peeker.

Raamatusarjade "Tea lasteluule varalaegas" ja "Lapse oma raamatukogu" koostajad kiidavad Helvi Jürissoni kui lugejale muhedaid muigamisi pakkuvat kirjanikku, Mercat kui vigurlikku ja sõnamängulist luuletajat ning Heiki Vilepit kui põnevate sündmuste, ootamatute olukordade ning lustakate elunähtuste loojat.

Kõik kolm autorit on lastele kirjutanud luuletusi ja jutte. Kui paksud või peenikesed ja milliste piltidega raamatukogu külastavate kirjanike raamatud on - sellest saab kiirülevaate raamatuväljapanekut uurides. Ja muidugi võib suuremat huvi tekitava raamatu pärast koju kaasa laenata.
Jõgevamaa lapsed käivad vana aja koolihõngu “nuusutamas”
9.10.2012

Jõgevamaa koolide esimeste klasside õpilased käivad sel nädalal taas Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis vana aja koolitunde pidamas ning Elistveres sealse loomapargi asukatega tutvumas. Elamusterohket päeva jääb neile meenutama kingituseks saadud Jõgevamaa-teemaline lasteraamat.

Eilse, tänase ja homse päeva jooksul käib Palamusel vana aja koolitundi pidamas ühtekokku 304 last ehk 23 võrra rohkem kui möödunud aastal. Esimestena istusid esmaspäeval koolipinki 31 Jõgeva valla koolide esimeste klasside õpilast. Kõigepealt said nad tuttavaks maavanem Viktor Svjatõðevi ja vallavanem Enn Kurega. Seejärel võttis juhtohjad üle kihelkonnakoolimuuseumi pedagoog Aili Kalavus.

Viimane aitas lastel märgata erinevusi tänapäeva ja vana aja kooliolude vahel. Erinevalt tänapäeva koolist, on Palamuse vanas kihelkonnakoolihoones olemas näiteks sahver, kus lapsed oma nädala toiduvarusid said hoida, sest koolis neile sooja sööki ei pakutud. Tänapäeva külmkapiajastu lapsed ei tea aga tihti enam sõna “sahver” tähendustki.
Uudisasjadeks olid lastele ka klassitoa laes rippuvad vanad petrooleumilambid, mis elektrieelsel ajal valgust andsid, harmoonium, millel musitseerimiseks tuli usinalt pedaale tallata, arvelaud, mis vanasti lihtsamaid arvutustehteid teha aitas, vanamoodsad neljakohalised koolipingid ning harilikud suled ja sulepead.
Hariliku sule ja sulepeaga kirjutasid lapsed endale välja ka muuseumi külastamist tõestava mälestustähe. Ehkki kirjutamine edenes visalt, sest sulg ei libisenud nii kergelt mööda paberit kui pastakas, arvasid lapsed, et nii võiks iga päev kirjutada. Maavanem arvas siiski, et vanemad laste arvamust ei jaga, sest pideva tindiga kirjutamise tagajärjel võivad mitte ainult laste käed, vaid ka riided tindiseks saada.

Lugemine juba selge

Viiest Jõgeva valla koolist oli kõige suurema, kümnelapselise esindusega väljas Siimusti lasteaed-algkool.
“Meie lapsed ootasid siiatulekut väga,” ütles kõnealuse kooli direktor Kaja Reiman. “Klassijuhataja Miina Lehtla rääkis neile enne, kuhu tullakse ja mida siin tehakse. Võtsime ka toidumoona kaasa, sest koos Elistvere loomapargi külastamisega läheb päev ju päris pikaks.”
Muuseumipedagoogi ärgitusel ette võetud lugemisharjutused olid tõestanud, et tänapäeval oskavad ka üksnes viis nädalat koolis käinud lapsed kenasti lugeda.
“Praegu oskavad lapsed kooli tulles, jah, kõik juba lugeda,” kinnitas Kaja Reiman. “Uus nukuteatriteemaline aabits, mis meie koolis juba teist aastat kasutusel, eeldabki lastelt head lugemisoskust, sest see sisaldab päris pikki liitsõnu. Sama lugu on matemaatika töövihikuga: selles sisalduvad loogikaülesanded eeldavad head tekstist arusaamist.”
Küllap proovivad vana aja koolitunnis käinud “hammast” ka pärast tundi kingituseks saadud raamatu “Jõks ja viis imelist päeva” kallal. Selle raamatu kirjutas Heiki Vilep nimelt ekstra Jõgevamaa laste tarvis ning ta tutvustab selles lastepärasel viisil meie maakonna vaatamisväärsusi ning maakonnaga seotud legende ja ajaloolisi isikuid. Ideid, missuguseid objekte ja isikuid raamatus käsitleda, pakkusid välja omavalitsused. Õpilaste joonistustega illustreeritud raamatu andsid kahasse välja Jõgeva maavalitsus ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liit.

Jätkub ka tulevaks aastaks

“Lasksime raamatut trükkida 2000 eksemplari,” ütles Jõgeva maavanem Viktor Svjatõðev. “Umbes 700 raamatut kingime tänavustele ja tuleva-aastastele esimeste klasside õpilastele, ülejäänud jagame illustratsioonide autoritele ja nende juhendajatele, mitmesuguste konkursside parematele jne. Ka iga omavalitsus sai ühe paki raamatuid. Ülejärgmiseks aastaks tahame teha aga juba uue Jõgevamaa-teemalise lasteraamatu, mida esimeste klasside lastele kinkida.”
Muuseumis käivad esimeste klasside õpilased juba üheksandat sügist, kolmandat sügist viiakse nad pärast muuseumikülastust Elistvere loomaparki. Tänu parki haldava Riigimetsa Majandamise Keskuse vastutulelikkusele lastelt sel päeval piletiraha ei küsita. Transpordi eest muuseumi ja loomaparki tasuvad aga omavalitsused. Jõgevamaa laste meeldejäävat päeva toetavad ka AS Põltsamaa Felix ja maiustustetootja Kalev.
Maavanem Viktor Svjatõðevi arvates pakuvad vana aja koolitund Palamusel ja loomapargi uudistamine Elistveres elamusi, mis aitavad Jõgevamaa lastes kodupaigatunnet süvendada. Sellist tunnet tulebki tema meelest juba maast-madalast sisse süstima hakata, siis saadab see inimest läbi kogu elu.

RIINA MÄGI
Jõgevamaa esimesse klassi astujad kohtuvad taas Palamusel

Aastaid kestnud traditsiooni kohaselt toimub selle aasta oktoobris juba üheksandat korda esimeste klasside õpilastele ja nende õpetajatele vanaaegne koolitund Palamusel. Jõgeva maakonna koolide 305 õpilast koos õpetajatega külastavad Palamuse Kihelkonnakoolimuuseumit 8. – 10. oktoobrini omavalitsuste kaupa.

Koolitunni viib läbi muuseumi pedagoog Aili Kalavus, pärast seda kingivad maavanem Viktor Svjatõðev ja omavalitsusjuht igale õpilasele mälestuseks Heiki Vilepi kirjutatud Jõgeva maakonda tutvustava lasteraamatu „JÕKS ja viis imelist päeva“. Seejärel sõidavad esimest aastat kooliteed alustanud lapsed Elistvere loomaparki. Tegemist on juba kolmandat aastat toimuva välitunniga, millest on saanud traditsioon.

Esmaspäeval on Palamusele ning Elistverre oodatud Jõgeva, Põltsamaa, Pala ja Torma valla lapsed, teisipäeval Jõgeva ja Mustvee linna ning Saare, Puurmani ja Tabivere valla õpilased, kolmapäeval Põltsamaa linna, Pajusi valla ja Palamuse valla esimeste klasside õpilased.

Valmis Jõgevamaad tutvustav lasteraamat “JÕKS ja viis imelist päeva”

Lastekirjanik Heiki Vilepi kirjutatud raamatut esmaesitlevad Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja raamatu autor XIII Võtikvere raamatuküla päeval 4. augustil, teatas maavalitsuse pressiesindaja.

Eelkõige esimese kooliastme vanustele lastele kirjutatud Jõgevamaad tutvustav raamat muudab ajaloolised sündmused, muistendid ja objektid reaalselt toimivateks ja atraktiivseteks.
“Maakonda tutvustava lasteraamatu idee sündis 2010. aasta lõpus. Meie maakonnas on palju põnevaid vaatamisväärsusi, legende ja ajaloolisi isikuid. Sellega seoses tekkis mõte, et sobilikul ja lastepärasel moel võiks need kokku koondada ühtseks tervikuks läbi lapsesõbralike silmade ning teha oma maakonna lastele väärtuslik kingitus. Usun, et raamatus kirjapandud lood annavad lastele teadmisi oma kodupaigast ja suunavad huvi uute tarkuste poole,” rääkis raamatu sünniloost maavanem Viktor Svjatõšev.
Raamatu koostamise ettevalmistustöödega alustas kirjanik Heiki Vilep möödunud aasta suvel, kui rändas mööda maakonda ja tutvus kohalike vaatamisväärsustega, kogudes informatsiooni ja pildistades huvitavaid objekte.
Raamatu peategelasteks olev Jõks ja seitsmeaastased lapsed viivad lugeja ajaloolisele reisile, et kohtuda põnevate seikluse ja isikutega maakonna kõigis 13 omavalituses. Illustratsioonid on valminud koostöös Jõgeva maakonna koolidega. Õpilased joonistasid pildid lugude juurde raamatu autori käsikirja tekstide ja pildistatud objektide põhjal.
Lasteraamatu tiraaž on 2000 ning see on mõeldud Jõgeva maakonna koolidele, lasteaedadele, raamatukogudele ja Jõgeva maakonna 1. klassi minevatele õpilastele kingituseks.
Jõgeva maakonda tutvustava lasteraamatu “JÕKS ja viis imelist päeva” andis välja Jõgeva maavalitsus koostöös Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga.

Vooremaa, 3.08.2012

Homme algab Viru Folk!
09.08.2012 11:26
Toimub: 09.08.2012
Pressiteade: 09.08.2012

Lahemaa Rahvuspargis asuvas väikses Käsmu kaptenitekülas algab homme viies Viru Folk, mis pöördub tagasi oma juurte juurde ja on taaskord põhjamaise suunitlusega. Esinejaid on oodata nii Põhja-Euroopast kui Põhja-Ameerikast ning loomulikult ei puudu ka kuhilatega mõnusat eesti autorimuusikat. Nagu traditsiooniks kujunenud, saavad festivalikülastajad lisaks mõnusale muusikale osa ka filmi-, luule-, ja keskkonnaprogrammist.

Venemaalt on oodata projekti Atlantida, mis seob meloodilist vokaali modernsete elektrooniliste rütmidega ja Chupai Eli't ehk musirull Eli't, kes on udmurdi lauljatar ning esitab emakeelset elektropoppi. Soomest tulevad meile häälekas laulupunt Kuokkavieraat ning fenomenaalne Alamaailman Vasarat. Läti aga kostitab indie-folkarite Momend'iga. Kirsiks tordil on aga kantrilaujatar Melanie Dekker ja Epifolium, kes on mõlemad pärit Kanadast.

Kaunist eesti autorimuusikat jätkub aga Viru Folgile katkematu jadana. Esinevad viiuldajate ansambel Tuuleviiul, Mantra Gora, inimhinge helgemal ja hämaramal poolel rändav Vinland, luulet ja bluusi esitavad Heiki Vilep ja Blue Déjá Vu, plaadiesitluskontserdi annab Kadri Voorand Trio, jala panevad tatsuma Marko Matvere ja VLÜ, improvisatsioonilist ambient-etno-jazzi esitavad David Rothenberg (USA) ja Robert Jürjendal, urbanfolkansambel Tane Mahuta võlub oma väelauludega.

Kuulda saab ka Taavi Petersoni & Üdi't, Ukerdajaid, Dagö't koos Riho Sibulaga, noori nägusaid poisse ehk ansamblit Zetod, segakoori ART kavaga "Eesti Loitsud", Jaagup Kreem, Tiit Kikas ja Taavi Langi esitavad Juhan Viidingu laule, Sooäär, Vaigla ja Ruben käivad Miina Härma radadel, Jäääär esineb koos Jaanus Nõgistoga, Untsakad Ilona Aasvere, Airi Allvee, Martin Mülleri, Jaan Söödi ja Virumaa Noorteorkestriga, Bonzo koos Pehu Jaani ning Pässiga. Lisaks on festivalil veel loendamatu arv esinejaid.

KÄFFi märksõnadeks on seekord Eesti Film 100, meri ja muusika, sest näha saab katkendeid esimesest eestlasest ümbermaailmapurjetajast Ahto Valterist valmivast filmist, Svjata Vatra autobiograafilist dokumentaalfilmi "Püha tuli", eluloofilmi John Lennonist ja jõulist muusikafilmi "Regilaul - laulud õhtust". Oma panuse on programmi andnud ka Eesti Film 100.
Loe täpsemalt KÄFFi programmi kohta SIIT

Keskkonnaprogramm pakub tänavu kuhjaga huvitavaid loenguid. Näiteks saab kuulda ajaloolast Ain Mäesalu, õppekirjanduse kirjastajat ja fotograafi Marko Uslerit ning Eve Tellissaaret kõnelemas ökoloogilisest eluviisist. Lisaks toimuvad traditsioonilised väravamäng Jaak Johansoni ja Ott Sandraku eestvedamisel ja matk koos Peeter Hussariga Käsmu poolsaarele.

Ka tänavu on võimalus tulla Käsmu meretaksoga. Samuti pakub Käsmu mitmeid võimalusi mereleminekuks - olgu selleks siis viikinglaevad, süstad, purjekad, paadid või paadilised. Huvilistele on täpsem info SIIN

Et mekkida eelmiste aastate festivalimeeleolu, vaata siia: http://www.virufolk.ee/galerii/

Viru Folk - mõnus muusika kaunis keskkonnas

Pressiesindaja:
Tuuli Potik
55591032
tuuli@virufolk.ee
www.virufolk.ee/press

Kirja saatja: MTÜ Viru Folk.
www.virufolk.ee

Heiki Vilep pani Jõksi Jõgevamaal seiklema

Laupäeval Torma vallas peetud XIII Võtikvere raamatuküla päeval esitleti lastekirjanik Heiki Vilepi Jõgevamaa teemalist lasteraamatut „JÕKS ja viis imelist päeva“

Lastekirjanik Heiki Vilepi kirjutatud raamatut esmaesitlesid Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja raamatu autor XIII Võtikvere raamatuküla päeval „Maa ja linna lood“ 4. augustil. Eelkõige esimese kooliastme vanustele lastele kirjutatud Jõgevamaad tutvustav raamat muudab ajaloolised sündmused, muistendid ja objektid reaalselt toimivateks ja atraktiivseteks.

Idee Jõgevamaad tutvustava lasteraamatu kirjutamiseks tuli 2010. aasta lõpus. “Meie maakonnas on palju põnevaid vaatamisväärsusi, legende ja ajaloolisi isikuid. Sellega seoses tekkis mõte, et sobilikul ja lastepärasel moel võiks need kokku koondada ühtseks tervikuks läbi lapsesõbralike silmade ning teha oma maakonna lastele väärtuslik kingitus. Usun, et raamatus kirjapandud lood annavad lastele teadmisi oma kodupaigast ja suunavad huvi uute tarkuste poole,“ rääkis raamatu sünniloost maavanem Viktor Svjatõšev, kes presenteeris raamatut koos Heiki Vilepiga.

Raamatu koostamise ettevalmistustöödega alustas kirjanik Heiki Vilep möödunud aasta suvel, kui rändas mööda maakonda ja tutvus kohalike vaatamisväärsustega, kogus informatsiooni ja pildistas huvitavaid objekte.

Raamatu peategelasteks olev sõbralik ja hakkaha muinasjutuline olend Jõks ja 7-aastased lapsed viivad lugeja ajaloolisele reisile, et kohtuda põnevate seikluse ja isikutega maakonna kõigis kolmeteistkümne omavalitsuses. Illustratsioonid on valminud koostöös Jõgeva maakonna koolidega. Õpilased joonistasid pildid lugude juurde raamatu autori käsikirja tekstide ja pildistatud objektide põhjal.

Lasteraamatu tiraaž on 2000 ning see on mõeldud Jõgeva maakonna koolidele, lasteaedadele, raamatukogudele ja Jõgeva maakonna 1. klassi minevatele õpilastele kingituseks.

Jõgeva maakonda tutvustava lasteraamatu „JÕKS ja viis imelist päeva“ andsid välja Jõgeva Maavalitsus koostöös Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga. Võtikvere raamatupidu sai teoks sellest paigast võrsunud Eesti- Soome ajakirjaniku, kirjaniku ja filmitegiga Imbi Paju eestvedamisel.

Jaan Lukas
Me oleme oma fantaasiate fantaasiad

Heiki Vilep "Hirm"
A-Disain OÜ, 2010

Kui paljud täiskasvanud loevad lasteraamatud? Mõned uurivad neid, lugedes sealt ette oma järglastele enne magama minekut. Kuid kas nad süvenevad mudilastele mõeldud lugude tegevustikku ja leiavad sealse sõnumi? Heiki Vilep on oma kodulehel öelnud, et lastele kirjutamine harib, aitab asju selgeks mõelda ning ikka ja jälle imestad, kuidas terve probleemide sasipundar on lahti harutatav näiteks ühe naljaka lasteluuletusega. Kui inimene suureks kasvab, ununevad paljud väiksena õpitud tarkuseterad ning neid tuleb talle uuesti meelde tuletada.
Romaan "Hirm" on Heiki Vilepi esimene täiskasvanutele kirjutatud proosaraamat. Teose peategelane Eric kaotab nii töö kui oma naise. Ainsateks kaaslasteks jäävad talle poeg Ernie, koer Johnny ja kass Miisu. Mees on lootust kaotamas, kuid igast väljapääsmatuna näivast olukorrast leidub väljapääs. Pärast ebaõnnestunud katset tööd leida hakkab Eric raamatut kirjutama. Lastes oma fantaasial lennata, seab ta sõnadest lauseid ning paralleelmaailmade tegevustik areneb üha hoogsamalt, nii et Vilepi teost võib lugeda kui põnevusromaani. Samas võib teose niisugune ülesehitus (Eric kirjutab kriminaalromaani, mille peategelane Harry fantaasiates sünnib omakorda ulmeromaan) tekitada lugejas segadust. Pealegi muutub reaalsus üha fantastilisemaks ja ulmeline üha reaalsemaks – üks lahustub teises nagu suhkur kohvis. Raamatu viimaseid peatükke lugedes ei saa me üldse kindlad olla, mis on reaalsus. Kas mees läks peast segi või ongi elu selline? Tundub, et autor tahab öelda: me olemegi oma fantaasiate fantaasiad. Mõtted eksisteerivad juba enne meid. Vahel jääb märkamatuks hetk, mil nad saavad tegelikkuseks ning meie vaid kellegi kujutluseks. Ulmeloo peategelane Thor ütleb Harryle: "Tegelikult oled sina hoopis mina ja mina võib-olla sina..." Küsimusi tuleb sündmustiku arenedes aina juurde ja niidiotsad jäävad lahtiseks teose lõpuni. Pean tunnistama, et teos pani mind mõtlema elu olemuse üle.
Elu juurde kuulub kindlasti ka HIRM, millest teos räägib. Juba teose kaanekujundusest, mille tulevikumaailma detaile on huvitav uurida, vaatab vastu kollapseeruv grimass – hirm. Paraku pole hirmu eest kellelgi pääsu. Näiteks kartus tundmatu ees sunnib meid tegutsema, kuid võib viia ka hukuni. Teose alguses tunneb Eric hirmu üksinduse ees ja alustab sellest ülesaamiseks kirjutamist. Oma hirmudega peavad võitlema nii narkokuller Harry, kosmiline kuller Thor kui ka teised tegelased. Kokkuvõttes võib öelda, et neid kõiki sunnib tegutsema HIRM – hirm tühjuse ees, hirm mõttetuse ees... Minu kui lugeja jaoks olid kõige õõvastamad teose lõpuleheküljed, kus kerge hirmutunne õlgu väristama pani. Siiski ei ole lugeja hirmutamine kindlasti selle teose eesmärgiks. Pigem toob teksti geniaalsus näole naeratuse.
Kõige põneva ja fantastilise kõrval elasin kaasa ka Ericule ja ta kümneaastasele pojale Erniele, kelle juurest ema ära läks. Saame teada, et varem on Eric hommikul linna tööle läinud ja õhtul sealt tulnuna teleri ees istunud, ilma et oleks perele aega leidnud. Nüüd, jäänud pojaga kahekesi, püüab ta isana paremini toime tulla ning tundub, et see õnnestubki. Kui aga Eric avab tõlkebüroo ja pühendub rahateenimisele, jäävad isa-poja suhted jälle kaugeks. Justkui uuesti märkab ta Erniet siis, kui on oma karjäärist ilma jäänud. Kurb, aga tänapäeval näeme niisuguseid lugusid päris palju.
Teose lugemise lõpetanud, meenusid Hannes Varblase sõnad, et Heiki Vilep on iseendast ja oma elust kirjutav kirjanik. Kindlasti õhkub sellest teosest autori elutarkust. Järelikult on vähemalt nooremal inimesel siit midagi kõrva taha panna: alati ei pea ju ise eksima, saab ka teiste vigadest õppida. Loomulikult võib teost soovitada ka kõigile põnevus- ja ulmekirjanduse fännidele. Sündmused arenevad hoogsalt ja vaimukalt – igav ei tohiks küll hakata.

Karolin Kelpman
Tartu Kunstigümnaasium
8.a klass

Juhendaja: Ebe Tuvike
vahel leian end

...mul oli tunne, nagu ma elaks kellegi teise elu. ja peale selle raamatu lugemist, oli kõik nii loogiline. ja mu vanemad elavad mu fantaasiat..väga loogiline! - ühesõnaga, minge nüüd vutavuta raamatukokku ja võtke heiki vilepi ''hirm''. kuna peategelasteks on kolm meest, siis poisid ka! te lihtsalt peate seda lugema! vot see inimene mõistaks mu teooriat dimensioonidest. see raamat on lihtsalt nii selle mehe mõttemaailmas kirjutatud ja see on nii fckin ulmeline jaja, lihtsalt suuurepärane! viimane peatükk ajas küll kõik segamini aga.. ma unustan ära, et see üldse oli, seniks, kuni keegi selle läbi loeb ja ma seda arutada saan!

dunnotheanswers.blogspot.com/2010/09/kuu-vaheajani.html
Aprillikuu tegemistest krõlliperes

Naljakuu — aprill oli nii suurtelekui väikestele krõllidele pisukeseks hingetõmbeajaks pärast etendusterohket teatrikuud.
Aprilli mahtusid kaks suuremat ettevõtmist. 18. aprillil külastasid Mesimummide, Põngerjate ja Mängukrõllide rühma lapsed raamatukogu, kus neid ootas lastekirjanik Heiki Vilep.
Kohtumisel jutustas kirjamees oma elust ja tegemistest. Seda vestlust ilmestasid laste toredad ja sisukad küsimused.
Külakostiks esitas Heiki Vilep oma humoorikaid värsse nii uhiuutest kui vanematest luulekogudest.
Meie lasteaias on kirjaniku looming tuntud ja kõrgelt hinnatud. Oleme tema lõbusaid värsse kasutanud peokavades, lustlikud jutud on täiendanud emakeeletegevusi ja uinutanud mudilasi lõunaunele. Lapsed tänasid sulemeest selgeksõpitud luuletusega ,,Tahaksin olla...“ ja omavalmistatud pildiraamatuga. Kohtumine pakkus erksaid emotsioone nii suurtele kui väikestele...

Õpetajad
KÜLLIKI SOO ja LIIA KIRS
Emajõelinnas tuleb esimene bluusifestival

17.05.2012 11:59
Raimu Hanson, reporter

Tartu oli aastakümneid lähemas ja kaugemaski ümbruses tuntud koht, kuhu levimuusikapäevade tõttu sõitsid kevaditi kokku rokibändid ja -fännid. Tartu bluusiklubi ja klubi Trehv eestvedajatel oli see kuulsus meeles, kui tekkis mõte korraldada bluusifestival.

Kirjanik, kirjastaja ja muusik Heiki Vilep rääkis, et festival Emajõe Bluus on küll vaid ühel päeval, 9. juunil Trehvis, kuid see päev tuleb pikk. Kontserte on praegustel andmetel 17, bändid esinevad kahes saalis ja õuelaval.

Muusikuid koguneb mitmelt poolt Eestist ja ka piiri tagant: Jüri Rosenfeld sõidab kunagisse kodulinna Soomest, Lätist tuleb bänd B.B.Max. Lavale ilmuvad sellised oma ala ässad nagu Viktor Vassiljev, Peeter Volkonski ja Jaan Habicht. Kõikide esinejatega saab tutvuda veebisaidil www.emajoebluus.com.

Trummimees Heiki Vilep tuleb kuulajate ette kahes bändis. Üks neist on Blue Déjà Vu, kes mängib eesotsas uue kitarristi Vilho Meieriga 1950. ja 1960. aastate Chicago bluusi, ja teine on põhiliselt samas koosseisus Moromoro Grupp, milles mängib esimest kitarri ja laulab tallinlane Ivar Moro.

Tartu bluusiklubi alustas tegevust kitarristi ja laululooja Andres Rootsi juhtimisel eelmisel aastal.

«Aga et ta on väga hõivatud ja käib palju väljamaal kontserditurneedel, ei jõudnud ta klubi enam vedada ja delegeeris selle ameti mulle,» ütles Vilep. «Nüüd olen seitse klubiüritust teinud ja et need on läinud järjest võimsamaks, tekkiski mõte korraldada midagi suuremat.»

Esimene festival kujuneb vähese sponsorluse tõttu Vilepi sõnul küllaltki kõhnaks – ainult ühes kohas, klubis Trehv, mis tegutseb Narva mnt 25a. Pillimehed honorari ei saa, kuid neile makstakse kinni sõidukulud. Kaameratega on saate tegemiseks kohal Tallinna TV.
Heiki Vilep - kas matemaatiline humanitaar või humanitaarne matemaatik?
e-raamatukogu.com uudiskiri 2012

Heiki Vilep on üks väga põnev härrasmees. Tema eluloos on äärmiselt mitmekülgset loomingut, kuid ehk enimtutud on ta just lastekirjanikuna.

Millal ja miks tekkist teil huvi kirjutamise vastu?

N.ö. kirjutama hakkasin juba algkoolis. Kord jäi üks pikemat sorti kevadluuletus pähe õppimata ja halva hinde kartuses tegin enne tundi ise kevadluuletuse. Sellise lühikese ja hästi halva. Õpetaja pani siiski viie ja seda tingimusel, et luuletan veel. Nii ta alguse sai...

Te olete väga laiahaardeline kirjanik: kirjutate lastelaule, koostate luulekogusid ja lasteraamatuid,
kirjutate romaane ja olete ka mitmete laulupeo tekstide autor. Kust saate inspiratsiooni?

Kuna ma kuni 40. eluaastani midagi erilist trükis avaldanud ega ka sahtlisse kirjutanud ei ole, siis on mul kogunenud kaunis palju, mida välja öelda. Mingit väga erilist inspiratsiooni pole vajagi, et kõiki elu jooksul kogunenud mõtteid ja fantaasiaid kirja panna. Inspireerida võivad täiesti juhuslikud ja ootamatud sündmused, olukorrad, inimesed, loetud raamat, vaadatud film... Kunagi ei tea, millisest luuavarrest pauk tuleb.

Teil on ka endal 6 last ning olete öelnud, et kirjutate lastele, sest lastele kirjutamine harib ja aitab asju selgeks mõelda. Kuivõrd on teie lapsed teid inspireerinud?

Kindlasti on inspireerinud ja inspireerivad edasi. On ju enamus mu lasteraamatutest suisa nimeliselt oma lastest kirjutatud - Liisust, Madlist ja Villiamist “Liisu” sarjas, Mihklist “Vaikuse häältes” ja “Lendavas õunapuus”, Villiamist “Nõiutud linnas” jne jne.

Te olete tegelikult ju õppinud ja ka õpetanud matemaatikat. Kuidas selline „reaalinimene“ sattus nii „humanitaarsesse“ valdkonda nagu seda on kirjutamine?

Matemaatika vastu on mul sümpaatia siiamaani. Oli aga aegu, kus kippusin matemaatikaga nälga jääma. Isegi koolile lisaks eratunde andes. Avanss oli täpselt nii suur, et sain vanas Kadrioru kõrtsis teha mõned joogid ja palga teine pool oli avansist veel väiksem. Kui hakkasin pillimeheks, tegi elu kannapöörde. Teenisin õhtuti korraliku kopika ja päeval sain luuletusi ja laulusõnu teha. Sealt see õige kirjutamine alguse saigi.

Lisaks kirjutamisele tegelete veel ka tõlkimisega. Kas olete saanud seda õppinud või on kõik tulnud töö käigus?

Olen ametlikult tõlkinud vaid inglise keelest ühe lasteraamatu. Sahtlisse olen tõlkinud vene keelest näiteks Bulgakovi varajasemaid teoseid. Kindlasti ei hakka ma pühendunud tõlkijaks. Korraliku tõlkimistöö jaoks on mu mõtted liialt mujal ja hajevil. Pole ikka päriselt minu rida.

Usun, et teil on eesti autorite seas üks parimaid ja sisukamaid kodulehti ning „teete, remondite ja uuendate kodulehti“ ka teistele – kust selline huvi?

See on vist sellest eluaegsest sümpaatiast matemaatika ja IT valdkonna vastu. Võin ööde ja päevade kaupa mõne kodulehe sisuhaldusmootoris uuendusi katsetada või mõne graafikaprogrammi võimalusi uurides lehtede kujundusi luua. See on teine maailm, kuhu peitu poen. Ükskord pühendusin niivõrd, et ei käinud kolm kuud kodust väljas. Õppisin programmeerimisekeele “perl” võimalusi ja koostasin täiesti iseseisvalt ja nullist oma esimese sisuhaldusmootori. Aasta oli siis vist 1997. Kui siis lõpuks laua tagant tõusin ja kodust välja läksin, kõndisin taarudes nagu meremees. Kodulehtede tegemine on aidanud elus püsida, kui muud kraanid parasjagu koomale keeratud.

Teil on ka oma veebipood – miks? Ja kuidas te selle peale tulite?

E-pood pole ju pealetükkiv lisa kirjaniku kodulehele, vaid meeldiv lisavõimalus. Üldiselt on huvi mu poekese vastu kasvama hakanud ja sealtkaudu on tulnud mitmeid hulgitellimusi lasteaedadele ja koolidele. Eraisikud veel natuke pelgavad seda netist ostmist, aga see läheb tasapisi üle. Apollo raamatupoe lehel kirjutas üks kena noor lugeja ülivõrdes minu romaanist “Hirm”. Sattusin siis paari päris raamatupoodi ja ei leidnud oma “Hirmu” kusagilt. Ülivõrdest rääkimata. Sestap tegingi endale oma vaikse nurgakese, kust otsija mu raamatuid ikka leiab. Kui saavad otsa paberkandjal teosed, panen nad müüki e-raamatuna - pdf, epub ja mobi vormingus, s.t. et kõikide tahvlite ja nutide peal saab lugeda.

Paberraamat vs e-raamat. Kumba ja miks eelistada?

Kui antakse valida kaks tooli: üks klaasist ja läikivast metallist, viimase peal moodne ja kerge ja purunematu jne jne, teine mõnus pehme nikerdustega tugitool, kuhu istud kohe kõrvuni sisse ja mis lõhnab naha ja sajandite järele. Kumma valiksite? Õigus, muidugi tugitooli. Aga kui tugitool on mitu korda kallim? Paberraamat ei kao täielikult, aga taandub kindlasti. Kunagi muutuvad lugerid tõenäoliselt pehmemaks ja painduvamaks, lisatakse tuhat sorti näpukrudinaid ja lehekahinaid ning polegi enam suurt vahet. Lõhnaelamuse tarvis nuusutad ainukest koju allesjäänud paberraamatut peale ja...

Milline on e-raamatu tulevik teie arvates?

Tulevikku on. Midagi pole teha, vastu punnida on mõttetu. Olen küll ise paberikrudina ja -lõhna sõltlane, kuid ajaga tuleb kaasas käia. Sülerid, tahvlid ja nutitelefonid vallutavad uue põlvkonna ja lugerite kvaliteet läheb nii heaks kätte, et paratamatult jääb paberraamat pikapeale kulukaks luksuseks. Eks hind ja trükikulud jms määrab ka. Lasteraamatud siiski jäävad. Nagu mu abikaasa ütleb: vanni- ja papiraamatud ei kao. Aga eks need ole ka rohkem tööriistad ja mänguasjad, kui lugemismaterjal.

Heiki Vilep e-raamatukogus saadaval siit.
Raamatusoovitus

Hirm - Mõistatuslik ning ajurakke liigutama panev teos. Üks parimaid raamatuid, mida Eesti kirjanikelt lugenud minu jaoks. Raamatus jookseb mitu tegevusliini, mis lõpuks kõik oma vahel põimuvad ning saavad üheks jutustuseks. Ei ole sobilik väga noortele.

Apollo veebilehelt
Maarja Ojalill
21. aastane üliõpilane

Eestlased juhivad!

Veebruarikuist edetabelit Urge raamatukogus juhivad kindlameelselt eesti autorite raamatud! Selle üle on ainult hea meel! Viimasel ajal tundubki juba, et peale paljuilmunud elulugude kirjutab iga teine eestlane raamatu ka oma sugulastest või naabritest. Uusi autoreid on kõvasti juurde tulnud, tegelased tunduvad nii eht-eestlaslikud, tuntud autorite vaevade väljavalamise kõrvale on ilmunud enesekriitiline elurõõm.

1. Harrik, Airika - Iseenda laps
2. Ellet, Lana - Täiskuu
3. Talv, Vahur - Karmid üheksakümnendad:
4. Vilep, Heiki - Saatuse mängud
5. Avestik, Rait - Sulev Luik

9. märts 2012