Lõin siin kokku, et olen ise viimase 15 aasta jooksul ära kinkinud laias laastus üle 3000 enda raamatu, lisaks teiste omigi. See on hea tunne.
Nüüd tuli taas suurema mastaabiga idee.
Mõtlesin, et oleks lõpmata vahva kinkida lastekodudele oma raamatuid. Ja mitte suvaliselt, vaid kõigile 27-le lastekodule kõik allesjäänud 12 nimetust lasteraamatuid.
Hakkasin siis arvutama. Raamatud tulevad mulle kätte keskmiselt 4 €/tk (paljusid pole Kulka toetanud, olen ise maksnud nii kunstnikutasu, kui trükikulud). Mõõtsin ja kaalusin ka. Sain saatekuluks kokku ca 200 €. Arvutused näitasid, et 12 allesjäänud nimetuse saatmiseks 27-sse lastekodusse tulevad kulud ca 1500 eurot. Natuke palju vabakutselise kirjaniku jaoks, kel endal 7-liikmeline pere. Mis teha?
Tegin Facebook’i lehe, kus kutsusin inimesi üles ostma lastekodulastele raamatuid. Kõigile mu ettevõtmine meeldib, aga ostma ei kipu keegi. Plaani õnnestumiseks oleks vaja maha müüa ca 150 raamatut. Seda on vist, jah, palju tahetud…
Mare Salak kirjutab kommentaariks nii: “Milleks osta, kui mul on kodus mitu kasti juba ostetud raamatuid, osasid pole vist avatudki, aga näe – kolides ilmuvad välja. Kuhu ja kuis need saata, anda, viia?” Kirjutasin talle kõigi 27 lastekodu nimed. Tore, kui keegi midagi sellist tõesti ka ära teeb… Ja kuidas sa siis seletad, et Mare, ma tahaksin just oma raamatuid kinkida, et olen need ise südamest kirjutanud ja tahaksin just neid… Et kolimise käigus üle jäänud sokke-särke-raamatuid on mul ka, aga olen ju oma hinge pannud omaenda raamatutesse ja just seda soojust… Mis seal ikka.
Kahju, sest üksinda ma seda summat kokku ei aja… Võib-olla siis teen hoopis nii, et saadan igasse lastekodusse ainult viimase raamatu “Villiam”? See teeb kusagil paarisaja-eurose kulu. Sellega saan ma hakkama 😉 Esialgne suuremastaapne plaan kukub küll mürinaga kokku, aga saab siis niigi palju. Kusagile jääb küll kajama ja pisut kurvaks teeb siiski mõttelaad, et kui lastekodu, siis secondhand… Miks?