Villiami raamat on tõusnud tagasi Rahva Raamatu müügiedetabeli top 10-sse. Ilutseb seal kenasti keset Lottesid 8. kohal 🙂

Nii. Tulin just pakke saatmast. Kirjutasin pea tund aega ümbrikutele aadresse, aga ära tegin! Kui keegi veel FB kaudu toetab, eks siis saadan järgi. Üldjoontes võib aga ettevõtmise lõppenuks lugeda ja öelda: Kõik 27 Eesti lastekodu on saanud jõuludeks raamatu. Tartu 4 lastekodu said suisa kaks, sest need viisin ise kohale.
Valan endale kasupoja kingitud Ballentines’i viskist ühe väikese pitsi ja võtan kange kohvi peale. Täna olen selle ära teeninud.
Jääb üle veel tänada neid seitset head inimest, kes oma raamatuostuga mu väljaminekukoormat leevendasid: Joel Vedru, Pirje Särg, Silja Paavle, Aive Vau, Nerva Koit, Sirle Seilenthal ja Marika Koosar. Aitäh, Kaire Maali Lõhmus, kes sa olid kohe abivalmis raamatuid laiali vedama! Olge te terved!

Mis on pildil valesti? Mitte ühtegi poliitikut. Mitte ühtegi ärimeest. Kes siis teevad tegelikult maailma paremaks? Kutse FB kampaanialehte meeldivaks klõpsata said väga paljud “Esimese Eesti” tegelased – poliitikud, ärimehed. Lehte on siiani külastanud ligi 14000 inimest. Meeldivaks klõpsas 235, poodi külastas 32 ja raamatuid ostis 7. Spekuleerida ei tahaks, aga külmavärinad tulevad peale, kui mõtled, kui hõre on selliste inimeste asustus? Kui paljud meist üksteisest tegelikult, päriselt, puht inimlikult hoolivad…

Lõin siin kokku, et olen ise viimase 15 aasta jooksul ära kinkinud laias laastus üle 3000 enda raamatu, lisaks teiste omigi. See on hea tunne.
Nüüd tuli taas suurema mastaabiga idee.
Mõtlesin, et oleks lõpmata vahva kinkida lastekodudele oma raamatuid. Ja mitte suvaliselt, vaid kõigile 27-le lastekodule kõik allesjäänud 12 nimetust lasteraamatuid.
Hakkasin siis arvutama. Raamatud tulevad mulle kätte keskmiselt 4 €/tk (paljusid pole Kulka toetanud, olen ise maksnud nii kunstnikutasu, kui trükikulud). Mõõtsin ja kaalusin ka. Sain saatekuluks kokku ca 200 €. Arvutused näitasid, et 12 allesjäänud nimetuse saatmiseks 27-sse lastekodusse tulevad kulud ca 1500 eurot. Natuke palju vabakutselise kirjaniku jaoks, kel endal 7-liikmeline pere. Mis teha?
Tegin Facebook’i lehe, kus kutsusin inimesi üles ostma lastekodulastele raamatuid. Kõigile mu ettevõtmine meeldib, aga ostma ei kipu keegi. Plaani õnnestumiseks oleks vaja maha müüa ca 150 raamatut. Seda on vist, jah, palju tahetud…
Mare Salak kirjutab kommentaariks nii: “Milleks osta, kui mul on kodus mitu kasti juba ostetud raamatuid, osasid pole vist avatudki, aga näe – kolides ilmuvad välja. Kuhu ja kuis need saata, anda, viia?” Kirjutasin talle kõigi 27 lastekodu nimed. Tore, kui keegi midagi sellist tõesti ka ära teeb… Ja kuidas sa siis seletad, et Mare, ma tahaksin just oma raamatuid kinkida, et olen need ise südamest kirjutanud ja tahaksin just neid… Et kolimise käigus üle jäänud sokke-särke-raamatuid on mul ka, aga olen ju oma hinge pannud omaenda raamatutesse ja just seda soojust… Mis seal ikka.
Kahju, sest üksinda ma seda summat kokku ei aja… Võib-olla siis teen hoopis nii, et saadan igasse lastekodusse ainult viimase raamatu “Villiam”? See teeb kusagil paarisaja-eurose kulu. Sellega saan ma hakkama 😉 Esialgne suuremastaapne plaan kukub küll mürinaga kokku, aga saab siis niigi palju. Kusagile jääb küll kajama ja pisut kurvaks teeb siiski mõttelaad, et kui lastekodu, siis secondhand… Miks?

“Villiam” siis teist nädalat RR lastekirjanduse eestikeelsete raamatute hulgas top10-s. Alustas 6. kohast, siis hüppas 5., siis 7., 6., 8., 9., 6. ja nüüd siis lõpuks maandus 10. kohale. Miks sellest kirjutada? Lihtsalt on see esimene kord minu kirjanikukarjääri jooksul, mil üks mu raamatutest RR top10-sse satub 🙂

Ka pole varem tellitud nii suurt hulka korraga – Apollo ja Rahva Raamat kokku võtsid müüki 800 eksi.

“Villiamit” saab osta siitsamast lehelt: https://www.vilep.com/toode/villiam/